Küüslaugu kasvatamine


Küüslaugu kasvatamisest

Kuigi öeldakse, et küüslaugu kasvatamsie puhul pole kevadel muud, kui lisada veidi orgaanilist väetist, kobestada mulda ja hoida peenar umbrohuvaba ning saagikoristusaeg jõuab kätte lehtede koltumisega, iga aasta veidi erinevalt, kuid enamasti augusti keskel – õigel hetkel on lehed peaaegu kollased ning küüned üksteisest lihtsalt eraldatavad, igaüks isikliku koore sees. Siis maksimaalse tulemuse tagamiseks on ikkagi oluline teada veidi enamat.  
Taliküüslauk pannakse maha septembri lõpul - oktoobri algul, üldine soovitus on 1-1,5 kuud enne püsivate külmade saabumist. Selle ajaga jõuab küüslauk korralikult juurduda, kuid ei jõua veel tärgata. Eesti Maaülikooli katsetes istutati küüslauku 10-päevase intervalliga septembri algusest kuni novembri keskpaigani (kuni maapind veel võimaldas).  Tulemused näitasid, et kõige vähem talvekahjustusi ja suurim saak saadi sept. lõpus - okt. alguses istutatud küüntest. Septembri alguses maha pandud küüntest saadi samuti korralik saak, kuid optimaalsest hilisema istutuse korral vähenes saagikus ca 40%. Suviküüslaugud pannakse maha kevadel aprilli lõpul või mai algul.

Küüslauku paljundatakse kas küüntega või õisikus kasvanud vegetatiivsete varresibulatega.

Enne mahapanekut tuleb liitsibulast eraldada küüned, mida võiks eelnevalt umbes pool tundi kaaliumpermanganaadi lahuses leotada, kuna see aitab hävitada haigustekitajaid. 
Eesti kliimatingimustes ja küüslaugu suhteliselt väikeste kasvupindade tõttu ei ole meil küüslaugukahjustajatega suuri probleeme esinenud.  Siiski võivad samad haigustekitajad ja kahjurid, mis kahjustavad sibulat, kahjustada ka küüslauku. 
 
Kahjuritest võivad küüslaugul esineda sibulakoi, sibulakärbse ja sibulaingerja (Ditylenchus allii) kahjustusi. Haigustekitajatest on küüslaugul esinenud sibula-hahkhallitus (Botrytis allii), valgemädanik (Sclerotinia spp) ja rohehallitus (Penicillum spp). Vähemal määral võib esineda sibularoostet (Puccinia allii) ja sibula-ebajahukastet (Peronospora destructor). 

Küüslauguküünte istutusel võib kasutada erinevaid skeeme. Istutustihedus sõltub mahapandavate küünte suurusest ja mõjutab kasvavate küüslaukude suurust. Sügisel istutatakse tütarsibulad 5...6 cm, kevadel 2...3 cm sügavusele. Suuremad küüned pannakse maha vahekaugusega 8...12 cm, väiksemad 5...7 cm. Kui kasutada tihedamat istutust, kasvavad väiksemad küüslaugud. Küüslaugu küüned vajutatakse mulda teravikuga ülespoole, kuigi küüslaugu idu kasvab valguse poole ka siis, kui küüs pannakse mulda terav ots allapoole või küljeli, ent sellisel juhul kasvavad kõverad taimed. Tootmises tingib istutusskeemi valiku kasutatavate masinate olemasolu. 

Taliküüslaugu kasvatamisel on esimeseks tööks kevadel väetamine ja samas ka mulla kobestamine. Väga oluline on korralik umbrohutõrje ja kastmine. Mehhaaniline umbrohutõrje toimub vahelt harimisega, mida tehakse suve jooksul vähemalt 3-4 korda. Niiskust vajab küüslauk rohkesti eelkõige kasvuperioodi esimesel poolel kasvu algul - ajal, mil toimub intensiivne lehtede kasv ja tütarsibulate moodustumine. Siis tuleb teda vajaduse korral kasta. Kasvuperioodi lõpul niiskusevajadus väheneb ning liigniiskus sel ajal on isegi kahjulik, see pidurdab liitsibulate valmimist ja halvendab nende säilivust.

Kui eesmärgiks on saada võimalikult suuri küüslaukusid tuleb putkuvatel küüslaugusortidel õisikuvars peale selle ilmumist ära murda. Kui õisikus hakkavad varresibulad arenema, hakkavad toitained nendesse kogunema ning mullas olev sibul jääb väikeseks.

Suuremapinnalisel tootmisel ilma spetsiaalsete masinateta kasutatakse tavaliselt samu masinaid, mida kartuli/köögivilja kasvatamisel. Sel juhul on reavahe 60-70 cm. Küüslaugu mahapanekul kasutatakse tihti nn. toruga kartulipanekumasinat. Sellisel juhul kukuvad küüned küll enamasti külili ja vajavad veidi rohkem energiat tärkamiseks, kuid erilist saagikadu sellest ei tule. Väiksemapinnalisel tootmisel võib küüslaugud istutada 3-5 realisse peenrasse, jättes ridade vaheks 15-25 cm ja taimede vaheks reas suviküüslaugul 6-10 cm taliküüslaugul 10-15 cm. Olenevalt küünte suurusest ja istutustihedusest kulub küüsi 400-1200 kg/ha.


Suuremapinnalisel tootmisel ilma spetsiaalsete masinateta kasutatakse tavaliselt samu masinaid, mida kartuli/köögivilja kasvatamisel. Sel juhul on reavahe 60-70 cm. Küüslaugu mahapanekul kasutatakse tihti nn. toruga kartulipanekumasinat. Sellisel juhul kukuvad küüned küll enamasti külili ja vajavad veidi rohkem energiat tärkamiseks, kuid erilist saagikadu sellest ei tule. Väiksemapinnalisel tootmisel võib küüslaugud istutada 3-5 realisse peenrasse, jättes ridade vaheks 15-25 cm ja taimede vaheks reas suviküüslaugul 6-10 cm taliküüslaugul 10-15 cm. Olenevalt küünte suurusest ja istutustihedusest kulub küüsi 400-1200 kg/ha.

Kuigi küüslauk on suhteliselt külmakindel kultuur võiks peale sügisest istutamist peenra katta 3-5 cm paksuse turba, komposti, kõdusõnniku või õlekihiga, see aitab istutatud taimi kaitsta tugevate külmade eest lumeta talvede korral. Küüslaugupõllu katmine talveks kattelooriga hoiab samuti maapinna temperatuuri paari kraadi võrra kõrgema. Korraliku lumekatte puhul ei ole küüslaugul talvitumise probleeme. Taliküüslauk ei ole rõdukasti taim. 
Kahjustajate leviku vältimiseks tuleb hoiduda sibula/küüslaugu samal kohal kasvatamisest enne 3-4 aastat. Küüslaugu kasvukoht peaks olema tuulele ja päikesele avatud, nii kuivavad taimelehed kiiremini ja haigused ei nakatu nii kergesti. Samuti on lendavate kahjurite, sibulakoi ja sibulakärbes, kahjustus tuultele avatud kasvukohas väiksemad. Hoiuruumis ilmneva sibula-hahkhallituse ja rohehallituse vältimiseks tuleb saak koristada õigeaegselt ning korralikult kuivatada.


Õige koristusaja valik on väga oluline tegur turustamiskõlbliku saagi saamiseks ning samuti säilivuse tagamiseks. Olenevalt kasvuperioodi ilmastikust ja kasvatatavast sordist on küüslauk meie tingimustes koristusküps augusti ja septembri alguse vahel, harvem juba juuli lõpus. Taliküüslaugu sordid valmivad varem kui suviküüslauk. Õige aeg koristamiseks on kui lehed hakkavad kolletuma ja kuivama, ebavars närtsima, on välja kujunenud liitsibul ja selle kuivsoomused omandanud sordile iseloomuliku värvuse. Küüslaugu koristamisega ei tohi hilineda, sest sellisel juhul võivad tütarsibulad ülesvõtmisel sibulakanna küljest lahti rebeneda ja nii väheneb kaubanduslik saak. Samuti on rebenenud kattesoomustega küüslaugud haigustele vastuvõtlikumad ja üksikud küüned hakkavad niiskust saades kergesti kasvama. Saagikoristuse käigus lagunenud liitsibulatest jääb mulda palju küüni, mis muutuvad „umbrohuks" järgneva kultuuri kasvatamisel. Küüslaugu saagikus võib suuresti varieeruda, olenevalt sordist ja kasvutingimustest võib saaki saada 3-15 t/ha.

Sordid mida tasub proovida Eestis kasvatada oleks näiteks Leedu sorti "Ziemiai", Poola päritolu varajane sort "Harnas" ja Poola sorti "Ornak". Samuti on Ukrainast pärit sorti "Ljubaša" väga hea saagikusega. Kuid siiski on Eesti tingimustest soovitatumaks taliküüslauk, mis on kevadel mahapandavast suviküüslaugust tunduvalt saagikam. Suviküüslaugu sortidest on Eestis küll palju müügil Prantsuse omi, kuid väga head saagikust nende puhul oodata ei tasu, kuna Eesti tingimustes jääb nende kasvuperiood lühikeseks ja liitsibulad liiga väikseks.

Mõned näpunäiteid küüslaugu kasvatamiseks:
• Parimad on toitainerikkad saviliivmullad ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad.
• Kasvukoht peaks olema valgusküllane ja üpris umbrohupuhas.

• Mida suuremad küüned maha paned, seda muljetavaldavama tulemuse saad! 
• Esimeseks tööks kevadel on väetamine ja mulla kobestamine.
• Oluline on korralik umbrohutõrje ja kastmine.
• Ära unusta ka õisikute eemaldamist kohe, kui need on ilmunud – siis ei kuluta taim nende peale asjatut energiat ja saad suurema saagi.
• Õige aeg koristamiseks on, kui lehed hakkavad kolletuma ja kuivama ning taime vars kergelt kolletuma.
• Pärast koristust tuleb küüslauku kuivatada kaks-kolm nädalat, seejärel lõigata juured ja varred.
• Küüslauku tuleb säilitada kuivas ja pimedas ruumis temperatuuril –2…+2 kraadi ja 60–75-protsendise õhuniiskuse juures.

Allikad:  
http://tarbija24.postimees.ee/2939939/aeg-istutada-talikuuslaukuhttp://tarbija24.postimees.ee/2939939/aeg-istutada-talikuuslauku 
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kuuslauk#.V0MuKaRf1oI 
http://nipiraamat.ohtuleht.ee/735015/tunne-taime-talikuuslauk


 

     
BalticTeh OÜ, info@balticteh.ee, www.balticteh.ee
Elitec