Küüslaugu kasvunõuded

Küüslaugu kasvatamiseks on parimateks muldadeks toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, mis soojenevad kiiresti ja ei ole üleliia niisked. Ka raskematel muldadel saab küüslauku edukalt kasvatada, liivmuldadel aga jäävad küüslaugud väikeseks. Kuivadel liivmuldadel peaks korraliku saagi saamiseks olema võimalus põldu vihmutada. Mulla liigniiskuse on küüslauk väga tundlik. Kasvukoha mulla pH peaks jääma vahemikku 6,5...7,4. Kasvukoht peaks olema valgusküllane ja suhteliselt umbrohupuhas.
Küüslauk on suhteliselt külmakindel taim ning talvitub mullas võrdlemisi hästi. Siiski võib meil lumevaesel talvel esineda olulisi talvekahjustusi tuultele avatud põldudel, kui õhutemperatuur langeb alla -15 oC. Sügisel tärganud tõusmed taluvad lumeta põllul kuni -6 oC külma. Juurte kasv algab 2...3 oC juures, üle 20 oC juurte kasv pidurdub. Tütarsibulate moodustumiseks on optimaalne 15...18 oC, liitsibula valmimiseks 15...25 oC. Lehtede kasv on normaalne 10...15 oC juures, 5...7 oC on kasv aeglane. Niiskust vajab küüslauk kasvu algul, kui toimub intensiivne lehtede kasv ja tütarsibulate moodustumine. Kasvuperioodi lõpul niiskusevajadus väheneb. Liigniiskus pidurdab liitsibula valmimist ja halvendab nende säilivust.
 
Eelviljade sobivust võivad mõjutada nn alleopaatilised nähtused. Nendeks on eelkultuuri juureeritised, taimejäänuste lagunemisel tekkivad spetsiifiliste ainete pärssivad või soodustavad mõjud. Eelviljadest sobivad küüslaugule kõige paremini orgaanilist väetist saanud kultuurid ja kultuurid mis võimaldavad puhastada maa umbrohtudest (varajane pea- ja lillkapsas, kurk, kõrvits). Kuna küüslauk ei talu enesele järgnemist ja vähesobivad eelviljad on kõik teised Allium perekonna liigid võib küüslauku samasse kohta istutada 4-5 aasta tagant. See aitab vältida ka nakatumist haigustekitajatesse.
 
Küüslauk kasutab hästi ära orgaanilist väetist. Eelviljale antakse orgaanilist väetist 60-80 t/ha, kui aga eelvili pole orgaanilist väetist saanud, siis vahetult sügiskünni eel 40-60 t/ha. Taliküüslaugu väetustarve keskmiselt hektari kohta on sõltuvalt mullaviljakusest: N 80-140 kg; P 35-60 kg; K 125-160 kg; Mg 18-24 kg. Kui orgaanilist väetist ei anta, siis tuleks sügisel istutuseelselt mulda viia vähese lämmastikusisaldusega kompleksväetisi. Kevadel on esimeseks tööks taliküüslaugu väetamine ja samas ja mulla kobestamine. Kõige lihtsam on kasutada kompleksväetisi normiga N 40-60 kg/ha. Konkreetne väetise andmise kogus sõltub mulla viljakusest ja sõnniku/komposti kasutamisest.
 
Viljakatel muldadel või rikkalikult orgaanilist väetist põllul võib mineraalväetiste norme vähendada kuni kolmandiku võrra. Kasvuaegse pealtväetamise käigus antakse lisaks veel lämmastikku 30-40 kg/ha. Taliküüslaugul tuleks suvine pealtväetamine teha hiljemalt juuni keskpaiku. Granuleeritud väetiste puhul võib põuasel kevadel väetamise mõju hilineda. Taimede kasvule ja arengule mõjub kiiremini kastmis- või lehtede kaudu väetamine. Eesti Maaülikooli katsetes 2007 aastal andis küüslaugu lehtede kaudu väetamine preparaadiga Phosfik või Lithovit vastavalt 10% ja 12%-lise enamsaagi.
 
Meie kliima tingimustes küüslauk seemneid ei moodusta ja paljundada saab teda õisikus kasvanud vegetatiivsete varresibulate (sigisibulad) või küünte mahapanemisega. Tootmises toimub küüslaugu mahapanek valdavalt küüntest, varresibulaid kasutatakse ainult seemnematerjali uuendamiseks. Mida suuremad küüned maha panna seda suurema saagi saab. Väikestest küüntest ja varresibulatest areneb esimesel aastal jagunemata sibul, mis siis uuesti maha istutades annab korraliku saagi. Küüned tuleb liitsibulast eraldada võimalikult enne mahapanekuaega, kuna üksikud küüned kuivavad kiiresti ja ei säilita elujõudu pikemat aega. Eraldatud küüned tuleks sorteerida suuruse järgi fraktsioonidesse, et tagada põllul ühtlasemat taimikut.
 
     
BalticTeh OÜ, info@balticteh.ee, tel. +372 53809119, www.balticteh.ee
Elitec