Küüslaugust üldiselt

Küüslauk (Allium sativum) on liilialiste sugukonda kuuluv vana kultuurtaim, mida on maailmas juba aastatuhandeid kasvatatud. Küüslaugu kodukant on Kesk-Aasia (Kirgiisia, osadel andmetel ka India) ning esimesed kirjalikud ülessetähendused küüslaugu kohta pärinevad Mesopotaamiast III aastatuhandest enne meie aega.  Juba sel ajal kasutati küüslauku toniseeriva ning raviva vahendina – selle abil hävitati parasiite (nt paelussi ja teisi sooleparasiite, aga ka täisid ja lutikaid), vaigistati valu ning desifintseeriti nt kasvajaid. Tänapäevalgi on küüslauk oma raviomadused säilitanud, kuigi seda kasutatakse sagedamini pigem köögivilja ja maitsetaimena. Eriti levinud on küüslauk vahemeremaade köögis, kus seda kasutatakse peamiselt toitudele vürtsika maitsevarjundi andmiseks. Samas on ka toite, milles küüslauk mängib üht peosadest – nt bruschetta, pesto, gazpacho, hummus, tzatziki jne. 

Homeros on kirjeldanud küüslauku kui lehkavat roosi – tõepoolest, see taim on nii omadustelt kui välimuselt suursugune nagu roos ning kui talle üldse midagi ette heita, siis on see lõhn.  
 
Küüslauk on äärmiselt kergesti kasvatatav, vastupidav ning väga laialdase kasutusega maitse- ja ravimtaim. 

Küüslauk on mitmeaastane külmakindel taim, kuid teda kasvatatakse tavaliselt üheaastase kultuurina. Eesti tingimustes on võimalik kasvatada nii suvi- kui ka taliküüslauku – vahe seisneb peamiselt istutamisajas. Suviküüslauk pistetakse mulda kevadel ja taliküüslauk sügisel, maitsetugevuse ja saagikuse poolest on taliküüslauk paar sammu kevadisest väikevennast ees. 
 

Kevadel või eelneval sügisel maha pandud küüntest moodustub sügiseks liitsibul, mille küüned kinnituvad sibulakannale ja mida katab ühine kuivsoomus.

Eristatakse putkuvaid (õievarrega) ja putkumatuid küüslauguvorme. Putkuvatel vormidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik, mis koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest sigisibulatest. Liitsibul on olenevalt sordist ja kasvutingimustest 30-130 g raskune ning koosneb 6-8 kontsentriliselt paiknevast küünest. Putkumatutel küüslauguvormidel koosneb liitsibul paljudest, tavaliselt kuni 20 küünest, mis paiknevad spiraalselt või korrapäratult. Liitsibula läbimõõt on 3-4 cm ja mass 20-30 grammi, harva üle 50g. Kuivsoomuste värvus sõltub sordist ning varieerub määrdunud valge, violetse, roosade või pruunide varjunditega või tumedate soontega värvuse vahel.

Küüslaugul eristatakse veel suvi- ja talivorme. Suviküüslaugud pannakse tavaliselt maha kevadel, nad võivad olla nii putkuvad kui ka putkumatud, on hea säilivusega, kuid väiksema saagikusega. Taliküüslaugud pannakse maha sügisel, hoidlates säilivad nad üle talve halvasti, on suurema saagikusega.

Küüslaugus leidub üht tähtsamat toimeainet väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini. Küüslaugu  peenestamisel laguneb see  ensüümide toimel kiiresti erilise lõhnaga allitsiiniks, tugevatoimeliseks lenduvaks antibiootikumiks. Purustatud küüslauk tuleb just seepärast võimalikult kiiresti ära tarvitada.
 
Küüslauk sisaldab ka valku ja mineraalaineid: räni, seleeni, joodi ja germaaniumi. Seleen ja germaanium aitavad tõsta südamelihaste toonust ning on toeks vähiravil. Allitsiin ja mikroelemendid tugevdavad organismi kaitsevõimet ja mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile. Küüslauk on rikas suhkrute poolest ning sisaldab C-, D- ja B-grupi vitamiine.
 
Allitsiini toimel kiireeb vitamiinide omastamine toidust. Seepärast tulebki vitamiinirikaste salatite valmistamisel lisada küüslauku. Organism omastab küüslaugu kiiresti ning selle toime püsib kehas kaua. Profülaktikaks peaks iga päev sööma vähemalt ühe küüslauguküüne
 
Küüslaugu kasulikkus: 
* Tugevdab immuunsüsteemi.
* Puhastab organismi kahjulikest ainevahetusjääkidest.
* Lõõgastab närve ja annab hea une.
* Parandab ainevahetust.
* On abiks külmetushaiguste puhul, alandab palavikku.
* Tugevdab südametegevust ja reguleerib vererõhku.
* Alandab vere kolesteroolitaset ja hoiab ära veresoonte lupjumist.
* Aitab ennetada vähktõbe.
* Toimib põletikuvastaselt.
* Mõjub soodsalt maksa- ja neerutalitlusele, soodustab põie-, sapi- ja neerukivide lahustumist.
* Tõhustab vereloomet ja kudede hapnikuvarustust.
* Korrastab seedimist
* Suurendab limaskestade vastupanuvõimet.
* Mõjub hästi mälule.
* Hea abivahend liigesepõletiku ja podagra korral (tinktuuriga määrimine).



Allikad: 

http://nipiraamat.ohtuleht.ee/735015/tunne-taime-talikuuslauk 
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kuuslauk#.V0MuKaRf1oI
http://naisele.ohtuleht.ee/690612/kuuslauk-hakkajal-kokkajal-jaab-kasutamata-ainult-juur
http://rohenapp.artmarketing.ee/2011/08/kuuslaugust/

     
BalticTeh OÜ, info@balticteh.ee, www.balticteh.ee
Elitec